Mitte sellepärast, et objekt ise oleks keeruline. Vaid sellepärast, et rannikuala toob kaasa asju millega sisemaa suvila puhul ei pea arvestama - ehituspiirangud, merevee mõju, hooajaline kasutus, juurdepääs talvel. Ja igaüks neist võib muuta unistuste suvila kalliks üllatuseks.
Olen vaadanud läbi palju rannikualade suvilaid - Läänemaal ja Pärnumaal. Siin on, mis loeb.
1. Ranna ehituskeeluvöönd - mida seal tegelikult tohib?
See on esimene asi, mida kontrollin iga rannikulähedase objekti puhul.
Eestis kehtib ranna ehituskeeluvöönd - üldjuhul 100 meetrit veepiirist, mõnel pool 200 meetrit. Selles vööndis ei tohi ehitada uusi hooneid ega oluliselt laiendada olemasolevaid.
Probleem on see, et paljud olemasolevad suvilad on ehitatud ajal mil need reeglid kehtisid teisiti - või ei kehtinud üldse. See tähendab, et maja on olemas ja seaduslik, aga seda ei saa laiendada, renoveerida ulatuslikult ega mõnikord isegi ümber ehitada.
Kontrollin alati: mis on täpne kaugus veepiirist, mis on lubatud tsoonis teha, kas olemasolevale hoonele on kehtiv luba.
2. Kuidas mõjub merevesi ja soolane õhk konstruktsioonidele?
Rannikuala maja kulub kiiremini kui sisemaa maja. See on füüsika.
Soolane õhk kiirendab metalli korrosiooni - kinnitused, küttesüsteemi osad, veetorude liitmikud. Niiskus on kõrgem - hallitus ja niiskuskahjustused tekivad kiiremini. Tuul on tugevam - konstruktsioonide koormus on suurem.
Vaatan alati rannikulähedastel objektidel eriti hoolikalt: katuse kinnitused, välisviimistluse seisukord, metallkonstruktsioonide rooste, aknaraamide tihedus.
3. Kas suvila peab talve vastu?
Paljud Läänemaa ja Pärnumaa suvilad on ehitatud suveks. Veetorud on paigaldatud eeldusel, et talvel maja ei kasutata ja torud suletakse. Küttesüsteem on mõeldud hooajaliseks kasutuseks. Soojustus on minimaalne.
See on okei kui ostad suvila suviseks kasutuseks. Aga kui tahad aastaringselt kasutada - see on probleem.
Küsin alati: kas maja on mõeldud aastaringseks elamiseks? Kas küttesüsteem suudab talvekülma vastu? Kas veetorude kaitse on lahendatud?
4. Kuidas lahendada vesi ja kanalisatsioon rannikualal?
Ühisveevarustusega rannikualad on erand, mitte reegel. Enamikul rannikulähedastel suvilatel on oma kaev ja septik.
Kaev rannikualal - puurkaev on usaldusväärsem kui salvkaev, aga ka puurkaev võib olla mõjutatud merevee infiltratsioonist. Veeanalüüs on kohustuslik.
Septik rannikualal - peab olema luba ja sobima ranna kaitsetsooni nõuetega. Kontrollin loa olemasolu alati.
5. Kuidas on juurdepääs talvel?
See tundub väike asi - aga pole seda.
Mõned rannikualade teed on talvel lumised ja hooldamata. Mõned on erateed mille hoolduskohustus on ebaselge. Mõned suvilaühistud ei korraldagi talvist teehooldust.
Küsin alati: kes hooldab teed, kas on talvine teeteenus, mis on ühisuse/ühistu kokkulepe.
6. Suvilaühistu - millised on plussid ja miinused?
Paljud rannikualade suvilad asuvad suvilaühistutes. See on nii pluss kui miinus.
Pluss - teed, elekter, ühiskaev on korraldatud. Miinus - liikmemaks, reeglid, ühistu otsused mõjutavad sinu kinnistut.
Vaatan alati ühistu põhikirja, liikmemaksu suurust ja ühistu majanduslikku seisukorda.
Kokkuvõte: mida enne ostu meeles pidada?
Rannikuala suvila on üks ilusamaid asju, mida osta saab. Aga see nõuab rohkem tähelepanu kui tavaline suvila.
Ranna ehituskeeluvöönd, merevee mõju, hooajaline kasutus, veevarustus, juurdepääs, ühistu - kõik need asjad mõjutavad nii suvila väärtust kui ka tulevasi kulusid.
Tean neid asju sellepärast, et olen neid ise läbi teinud. Ja olen näinud, mida juhtub kui neid ei kontrollita.