See olen mina. Ja Mustamäe. Ja kaks uputatud korterit.
Kuidas ma uputasin oma naabrid
Ostsin Mustamäelt esimese korruse korteri vanas paneelmajas. Vanem maja, odav hind, potentsiaali täis. Otsustasin teha täisrenoveerimise - lõhkusin kogu korteri kuni betoonini tühjaks. Põrandad, seinad, laed. Kõik maha.
Ehitasime uue. Ilusad põrandad, uued torud, uus elekter, kõik uus. Olin uhke.
Siis helistas naaber teiselt korruselt.
"Mul on põrand märg."
Vaatasin oma toodud torustikku. Kõik nägi korras välja. Läksin naabri juurde. Vaatasin. Tõepoolest märg.
Läksin tagasi oma korterisse ja vaatasin uuesti. Veelgi hoolikamalt. Siis leidsin - ülesmineva vee magistraali juures olid veidrad torude üleminekud. Vanad. Kummilised. Imeliku välimusega. Otsustasid täpselt sel hetkel otsad anda.
Uputasin teise korruse korteri. Ja sellest kõrgemal asuva korteri ka - vesi jooksis üles. Vesi on andekas - leiab alati tee.
Kindlustus. Paberimajandus. Vabandused naabritele. See oli kallis õppetund.
Aga lugu ei lõpe seal
Arvasin et ühistu vahetab need imeliku välimusega üleminekud välja. Loogiline, eks? Terves majas on sama torustik, sama vanus, sama probleem.
Ühistu ütles: "Teie korteris vahetus juba. Ülejäänud on okei."
Ei vahetanud midagi.
Mõni aeg hiljem - kolmas korrus uputas teise korruse uuesti. Sama koht. Sama põhjus. Ainult seekord polnud mina süüdi.
Alles siis hakkas ühistu "toimetama". Ja selgus mis ma ammu arvasin - kogu majas olid samasugused kahtlased ühendused. Igal korrusel. Igal torustikul. Kõik ootasid oma aega millal lekima hakata.
See oli terve maja aegpomm. Mitte ühe korteri probleem.
Mida see lugu õpetab Mustamäe korteri ostjale
Mustamäe paneelmajad on ehitatud 1960-1980ndatel. Torustik on sama vana. Mõnes majas on tehtud osalisi uuendusi - aga osalised uuendused tähendavad et pool torustikku on uus ja pool on vana. Ja vana ootab oma aega.
Mida kontrollin Mustamäe korteris:
Torustiku vanus ja materjal - malmtorud on oma elu elamas. Vaatan üle kogu nähtava torustiku.
Üleminekud ja ühendused - need imeliku välimusega kohad kus vana torustik kohtub uuega. Need on nõrgad kohad.
Veejäljed - pruunid triibud lae peal, punnid värvil, niiskus nurgas. Kõik need räägivad ajaloost.
Aga kõige tähtsam on korteriühistu:
Küsin alati: kas on tehtud torustiku renoveerimist? Kas on planeeritud? Mis on remondifondis?
Mustamäe ühistud on väga erinevad. Mõni on aktiivne ja hästi juhitud - remondifond on korras, tööd on planeeritud, maja on hoitud. Teine on passiivne - fondis pole midagi, koosolekuid ei toimu ja ühistu reageerib alles siis kui kolm korrust on uputatud.
Vahe on suur. Osta majja kus ühistu toimib.
Minu isiklik soovitus
Mustamäe on hea piirkond. Metro, bussid, koolid, poed - kõik on lähedal. Hinnad on Tallinna mõistes mõistlikud.
Aga osta Mustamäele targalt. Vaata ühistu aruanded läbi. Küsi torustiku kohta. Ja kui müüja ütleb "kõik on korras" - usu aga kontrolli.
Ma kontrollin. Olen ise õppinud et kontrollimata jätmine maksab rohkem kui kontroll.
Kindlustuskulud mida pidin maksma olid mitu korda suuremad kui ostueelse kontrolli hind oleks olnud. Kui keegi oleks mulle siis öelnud vaata need ühendused üle enne kui ehitad - oleksin naabrid kuivana hoidnud.
Nüüd olen see keegi kes ütleb.
Kas planeerid lähiajal kinnisvara osta?
Võta ühendust →
Räägime su objektist ja vaatame kas saan aidata. Ei kohusta millekski.